Novembrist jõustus uus reklaamiseadus, mis lisaks kiirlaenudele reguleerib muuhulgas ka alkoholi- ja hasartmängude reklaami tingimusi.
Seaduse jõustumisest on möödunud vaevalt mõned päevad, ent juba on üles kerkinud esimesed probleemid.
Enne kiirlaenude temaatika juurde minemist paari sõnaga veel olulistest punktidest uues reklaamiseaduses. Nimelt on uue seaduse kohaselt alkoholi reklaam ringhäälingus lubatud alates õhtul kella 21st kuni hommikul kella 7ni olenemata sellest, kui kange alkoholiga on tegemist. Samuti peab alkoholi reklaam sisaldama hoiatavat teksti: “Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!”
Lisaks ei tohi alkoholireklaam sisaldada teavet, kas alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest soodsama hinnaga kaupa (st. allahindlused).
Reklaamiseaduses on täiendatud ka laste reklaamis kasutamist - enam ei tohi näiteks last kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
Täiendusi ja muudatusi on tehtud ka hasartmängu reklaamimises. Peamiselt seisneb see selles, et hasartmängud, mängukohad ja hasartmängukorraldaja reklaamimine on üldreeglina keelatud.
Aga mitte sellest ei tahtnud me rääkida - tagasi kiirlaenude juurde!
Nimelt tuleb uue reklaamiseaduse järgselt reklaamis teada anda, kui kulukaks laen koos tagasimakse intressidega tegelikult läheb. Väljavõte reklaamiseadusest:
§ 29. Finantsteenuse reklaam
(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus ning finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.
(2) Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.
(3) Igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid ning mis sisaldab andmeid intressimäära või muude krediidikulude suuruse kohta, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid.
(4) Igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijale laenu, mille maksimaalne summa on väiksem kui 10 000 krooni või mille tagasimaksmise maksimaalne tähtaeg on kuni kuus kuud, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid.
(5) Kui reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda hüpoteegiga tagatud krediiti kinnisvara või eluaseme soetamiseks, renoveerimiseks või selliste lepingute vahendamiseks, näidatakse ära intressimäär, tuleb lisada märge, et krediidilepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud, kusjuures krediidi kulukuse määra näitamine ei ole kohustuslik.
Juba on meediast läbi käinud, et kiirlaenufirmad eiravad jõustunud seaduse järgimist.
Päevaleht kirjutab, et kiirlaenufirmad eiravad intressi näitamise nõuet ja tarbijakaitse teeb juba seadusrikkumise tõttu esimesi ettekirjutusi mitmele laenufirmale. Ettekirjutuse täitmata jätmine võib kaasa tuua kuni 10 000-kroonise trahvi, mis tuleb tõdeda, pole teab mis hirmuäratav suurusjärk kiirlaenupakkujate jaoks.
Üks olulisi jõustunud seaduse puudujääke/vastuolusid on nimelt selle rakendamise keerukus Internetis toimuva reklaami ja eriti just internetiäride ja ettevõtete kohta, kelle jaoks mängib Internet põhitegevuses fundamentaalset rolli. Ka Päevalehe artiklist võib lugeda, et tarbijakaitse on tegemas hulgaliselt ettekirjutusi laenupakkujatele tuginedes nende kodulehtedele.
Reklaamiseadus sätestab, et:
(2) Reklaamina ei käsitata:
1) majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet;
2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures;
3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega;
4) isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga;
5) märgistust kauba müügipakendil pakendiseaduse tähenduses;
6) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta.
Ühesõnaga kui teenusepakkuja paneb oma kontori välisseinale suure plakati mingi teabega (reklaam või muu info), siis seaduse järgselt ei ole tegemist reklaamiga, sest seda tehakse kohas, kus osutatakse teenust.
Kuidas on see punkt Internetis reguleeritud? Ühest küljest on kogu “Internet” üks suur meedium omaette ja seal ringi liikudes ollakse justkui “avalikus kohas”. Teisest küljest, kui ettevõtte põhitegevus on seotud just läbi veebi osutatava teenusega, siis kas selle ettevõtte kodulehel olevaid loosungeid/reklaame tuleks käsitleda reklaamina?
Meile tundub korrektne pigem variant, et teistel lehtedel asuvad reklaamid peaksid olema reklaamiseadusega reguleeritud, ent firmale peaksid jääma enda kodulehel info edastamiseks pisut vabamad käed.
See ei tähenda loomulikult, et tegelikke kulusid - krediidi kulukuse määra - tuleks variata. Kiirlaen.info’s oleme olnud algusest peale seisukohal, et seda tuleks korrektselt ja üheselt väljendada. Tegemist on punktiga, mis oli meie otsingumootori loomise üks alustalasid, nagu kirjutas ka Äripäev. Meenutuseks olgu lisatud tsitaat artiklist:
“Otsingumootori väärtus peitub ühtse võrdlusbaasi loomises. Tulemuste omavaheliseks võrdluseks oleme kasutusele võtnud arvestusliku intressi päeva kohta, mille kalkulatsioon arvestab erinevaid laenu maksustamise võimalusi. Laenupakkujad käsitlevad laenutasusid ja intresse tihti erinevalt, mistõttu pole laenu tegelik kogukulu ühtselt arusaadav. Näiteks on levinud praktika, et laenutasud on kliendile tegelikult ülekantavast summast juba eelnevalt maha arvestatud – www.kiirlaen.info otsingumootori algoritmis on kõik need olulised nüansid arvesse võetud.”
Sellest vaatevinklist vaadatuna oleme jõustunud seadusega väga rahul, kuna tarbija seisukohalt on tegemist kindlasti progressiivse sammuga.
Sellegipoolest jääb õhku küsimus, kas laenupakkuja koduleht on tõepoolest reklaamiseaduse kohaselt reklaami osutamise koht? Taustaks veel niipalju, et käesoleva aasta märtsis vastu võetud seaduse esimene mustand oli kirja pandud juba 2-3 aastat tagasi ja paljud postulaadid pärinevad ca viie aasta tagusest ajast - Internet on selle aja jooksul meil tublisti juba edasi arenenud!
Selge on see, et allolev SMS Laen AS reklaam Kalev.ee portaalis ei vasta reklaamiseaduse nõuetele:
Mis viibki järgmise probleemse valdkonna juurde. Kuidas suhtuda alternatiivsetesse reklaamivõimalustesse lisaks bänneritele, mida reklaamiseadus reguleerib? Täpsemalt siis piiratud tähemärkidega tekstireklaamidesse otsingumootorites ja reklaamivõrgustikes (Klikivabrik, textads jt.).
Alloleval väljavõttel neti.ee otsitulemustest on näha ports reklaame. Neist 1. on Credit24 bänner, kus on kenasti peal ka krediidi kulukuse määr (muide kaks päeva tagasi seda seal veel ei olnud 
). Numbriga 2. on osutatud tavalised tekstireklaamid. Kas uuenenud reklaamiseaduse nõuded tuleks nendele tekstireklaami ridadele ära mahutada?
Kahjuks on see füüsiliselt võimatu, kui muidugi neti.ee finantsasutustele erandeid tegema ei hakka. Probleem on aga olemas, sest paistab, et tarbijakaitsele ei sellised reklaamid ei meeldi. Lahenduseks oleks ilmselt see, et leht, kuhu inimesed pärast sellistele tekstireklaamidele klikkimist viiakse, peaks esimese asjana krediidi kulukust puust ja punaselt näitama.
Jäänud on veel kaks teemat, mida hea meelega veel kommenteeriks.
Nimelt Ferratumi oskamatus korrektse valemi leidmiseks, mille abil krediidi kulukuse määra näidata. Tegemist on tõepoolest kohati keerulise probleemiga, millega olema ka ise kokku puutunud, sest laenupakkujad ei ole tihtipeale läbipaistvad laenu võtmisega seotud kulude näitamisel ja samuti tehakse seda pakkujati erinevalt.
Meie soovitus oleks lähtuda valemist, mida Kiirlaen.info otsingumootor kasutab. Täpsemalt saab sellega tutvuda intressi lehel.
Lõpetuseks tooks esile AS SMS Laen palve tarbijakaitsele. Nimelt pöördus nende juhataja Aaro Soosaar tarbijakaitse poole küsimusega, kuidas muuta nende veebisait seadusele vastavaks. Soosaar palus koostada juhendi, mille järgi saaksid nad kodulehte muuta. Huvitav kas nad tõepoolest mõtlesid, et tarbijakaitse seda neile lahkelt tasuta teeb? Paistab, et tänaseks ei ole seda siiski veel tehtud ja soovitus tarbijakaitsele oleks sellise juhendi koostamisel seda kindlasti avalikult ja kõigi kiirlaenupakkujatega jagada, sest vastasel juhul näeks asi pisut kahtlane ja ebavõrdne välja.
